„Super. See on väga hea uudis,“ hõiskas Pekk telefonis rõõmusõnumit kuuldes. Ja lisas siis, et see on justkui see, mida pangad tegema peaksid. Pekk vahetaks enda sõnul kohe oma senise fondi sellise vastu, millest LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kirjutas LHV finantsportaali foorumis.
Tuleva
Mai alguses otsustas 22 finantsalaga seotud inimest tuua Eestis järgmisel kevadel turule uue pensionifondi valitseja, mille kliendid saavad võimaluse olla iseenda peremehed. See tähendab tulundusühistut, mis asutab pensionifondi loomiseks aktsiaseltsi, mille omanikuks on kõik ühistu liikmed.
Tuleva pensionifondid investeerivad indeksifondi põhimõttel ehk passiivselt.
Esialgu luuakse kaks pensionifondi: üks, mis võib investeerida maksimaalselt 75% rahast aktsiaturgudele, ning teine, mis investeerib raha vaid võlakirjaturgudele.
Investeerimist alustatakse kõige laiemast aktsiaindeksist ehk maailma aktsiaturu indeksist MSCI ACWI, mis koosneb 2800 maailma suurimate börsifirmade aktsiatest.
Ühistu juhid lubavad, et fondide investeerimisreeglid pannakse väga selgelt kirja.
Tuleva asutajaliikmed on Annika Uudelepp, Daniel Vaarik, Priit Lepasepp, Tõnu Pekk, Henrik Karmo, Taavi Lepmets, Indrek Kasela, Taavet Hinrikus, Kristo Käärmann, Loit Linnupõld, Veljo Otsason, Rain Rannu, Sandor Liive, Heikko Mäe, Gerd Laub, Triinu Tombak, Kadi Lambot, Kirsti Pent, Mall Hellam, Allan Kaldoja, Indrek Neivelt ja Jaak Roosaare.
allikas: Äripäev
Pekk oli ka valmis kohe enda ümber olnud inimestelt küsima, kes neist oleks nõus LHV loodava fondiga liituma - juhul, kui Viisemann ei peaks teadma, kui suur on inimeste huvi selle vastu ja kas see ära tasub.
Kas siis Tuleva jääks tulemata? „Seda peaks liikmete käest küsima,“ vastas esimese ropsuga Pekk.
Ta loetles kolm põhimõtet, mille poolest Tuleva pensionifond erineb tänastest pensionifondidest. Esiteks kuulub fondivalitseja pensionikogujale endale, mis tähendab, et fondivalitseja ainus motivatsioon on oma pensionifondi kogujaid teenindada. Teiseks on see läbipaistev, mis tähendab, et juhtidel ei ole valikuvabadust ja fondid teevad täpselt seda, mida tingimused ette kirjutavad. Ning kolmandaks tehakse seda kõike võimalikult madala tasuga. „Kui turul oleksid sellised asjad olemas, siis ma arvan, et liikmed oleksid juba rahul,“ märkis ta.
Pekk lisas, et indeksifondid on ideena maailmas üsna läbitöötatud kontseptsioon. Paljudes arenenud riikides ei ole indeksifondi põhimõttel investeeritud mitte miljardeid, vaid lausa triljoneid. Tema sõnul kõik, kes tahavad indeksifondi teha, saaksid seda üsna lihtsalt turul n-ö olemasolevatest ehitusplokkidest luua. "Innustaksin neid mitte ainult mõtlema, vaid ka kohe tegema,“ rääkis Pekk.